1. Aga kui Rehabeami valitsus oli kindlustatud ja ta ise vägevaks saanud, siis ta hülgas Issanda Seaduse, ja koos temaga kogu Iisrael.
2. Siis sündis, et Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse kuningas Siisak üles Jeruusalemma kallale - sest need seal olid olnud truuduseta Issanda vastu -
3. koos tuhande kahesaja sõjavankriga ja kuuekümne tuhande ratsanikuga; ja lugematu oli rahvas, kes koos temaga Egiptusest tuli: liibüalased, sukkid ja etiooplased.
4. Ja ta vallutas Juudas olevad kindlustatud linnad ning tuli kuni Jeruusalemmani.
5. Siis tuli prohvet Semaja Rehabeami ja Juuda vürstide juurde, kes olid Siisaki eest kogunenud Jeruusalemma, ja ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand: Te olete hüljanud minu, seepärast olen minagi teid jätnud Siisaki kätte.'
6. Siis Iisraeli vürstid ja kuningas alandasid endid ning ütlesid: 'Issand on õiglane!'
7. Ja kui Issand nägi, et nad endid alandasid, siis tuli Issanda sõna Semajale; ta ütles: 'Nad on endid alandanud. Mina ei hävita neid, vaid päästan nad varsti ega vala oma viha Jeruusalemma peale Siisaki käe läbi.
8. Aga nad saavad tema alamaiks, et nad õpiksid tundma, mis tähendab teenida mind ja mis tähendab teenida maiseid kuningriike.'
9. Ja Siisak, Egiptuse kuningas, tuli Jeruusalemma kallale ning võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja varandused - ta võttis kõik ära, ta võttis ära ka kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.
10. Siis kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja ust.
11. Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, tulid ihukaitsjad ja kandsid neid ja viisid need siis jälle tagasi ihukaitse ruumi.
12. Sellepärast, et ta ennast oli alandanud, pöördus Issanda viha temalt, et teda mitte sootuks hävitada; oli ju veel Juudaski mõndagi head.
13. Ja kuningas Rehabeam kindlustas ennast Jeruusalemmas ning valitses edasi; sest Rehabeam oli kuningaks saades olnud nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Issand kõigist Iisraeli suguharudest oli valinud, et panna sinna oma nimi; ta ema oli ammonlanna Naama.
14. Aga ta tegi kurja, sest ta ei valmistanud oma südant Issandat otsima.
15. Ja Rehabeami lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Semaja ja nägija Iddo lugudes, nõndasamuti see, mis puutub suguvõsakirjadesse? Rehabeami ja Jerobeami vahel olid kogu aja sõjad.
16. Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Abija sai tema asemel kuningaks.
| 
