1. Rikkuse valvamine kurnab ihu ja mure selle pärast viib une.
2. Murelik valvsus ei lase uinuda, äratab unest nagu raske haigus.
3. Rikas näeb vaeva raha kogumisega ja puhates naudib ta oma küllust.
4. Vaene näeb vaeva kokkuhoidliku eluga ja puhates jääb ta puudusesse.
5. Kes armastab kulda, ei jää patuta, ja kes raha taga ajab, seda petetakse.
6. Kuld on saanud õnnetuseks paljudele, nad on ise näinud oma hävingut.
7. Kuld on selle kummardajale tõkkepuuks, kullaga püütakse iga meeletut narri.
8. Õnnis on rikas, kes leitakse olevat laitmatu ja kes ei jookse kulla järele.
9. Kus niisugune on, et saaksime teda ülistada? Sest ta on teinud imetlusväärseid tegusid oma rahva keskel.
10. Kes on selles proovile pandud ja täiuslikuks saanud? Olgu see kiituseks temale, kes oleks võinud eksida, aga ei ole eksinud, kes oleks võinud kurja teha, aga ei ole teinud.
11. Seepärast on tema varandus kindlustatud ja kogudus jutustab tema almustest.
12. Kui istud suurniku lauas, siis ära aja suud ammuli ja ära ütle: 'Siin on palju!'
13. Pea meeles, et kuri silm on hädaohtlik! Kas on loodud midagi vaenulikumat kui silm? Seepärast ta põhjustab pisaraid igal palgel.
14. Kuhu ta vaatab, sinna ära siruta kätt ja ära pista seda koos temaga vaagnasse!
15. Hinda oma ligimest kui iseennast ja iga teo puhul mõtle järele!
16. Söö nagu inimene seda, mis sulle ette pannakse, ja ära matsuta, et sind ei vihataks!
17. Hea kombe pärast lõpeta esimesena ja ära ole täitmatu, et sa kedagi ei pahandaks!
18. Kui sa istud paljude keskel, siis ära siruta kätt enne teisi!
19. Jah, küll lepib viisakas inimene vähesega! Ja voodis olles ta ei hingelda.
20. Kellel on mõõdukas isu, sellel on terve uni, ta tõuseb vara ja ta hing on rahul. Täitmatul inimesel on unetus, kõhuhäda ja soolekeerud.
21. Aga kui oled pidanud sööma, siis tõuse üles ja pea vahet!
22. Kuule mind, laps, ja ära põlga mind, siis leiad lõpuks, et minu sõnad on tõsi! Ole mõõdukas kõigis oma tegudes, siis ei tule sulle ühtki tõbe!
23. Kes on leivaga helde, seda õnnistavad kõik, ja tunnistus tema headusest on tõsi.
24. Kes on aga leivaga kitsi, selle vastu nuriseb linn, ja tunnistus tema kurjusest peab paika.
25. Veini juures ära mängi vaprat, sest vein on paljusid viinud hukatusse!
26. Sulatusahi proovib terast karastusvees, nõnda ka vein südameid ülbete tülis.
27. Vein on inimesele otsekui elu, kui seda juuakse mõõdukalt. Mis oleks elu ilma veinita? Vein on loodud inimestele rõõmuks.
28. Vein on südamele hõiskamiseks ja hingele rõõmuks, kui seda juuakse õigel ajal parajalt.
29. Vein kibestab hinge, kui seda palju juuakse, kihutab riidlema ja komistama.
30. Purjusolek suurendab albi viha eksisammuks, vähendab tema jõudu ja toob haavu.
31. Veinijoomingul ära laida ligimest ja ära põlga teda, kui ta on rõõmus! Ära ütle temale sõimusõna ja ära kimbuta teda võla nõudmisega!
| 
