1. Ja pärast teda tõusis Naatan, kes prohvetlikult kuulutas Taaveti päevil.
2. Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
3. Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need lambatalled.
4. Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt, tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise.
5. Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema paremale käele vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve ülendamiseks.
6. Siis ülistati teda kümne tuhande pärast ja kiideti Issanda õnnistuse pärast temale aukrooni andes.
7. Sest ta lõi ümberkaudseid vaenlasi ja purustas oma vastased vilistid, murdes katki nende sarve tänapäevani.
8. Kõigis oma tegudes andis ta kiitust Pühale, Kõigekõrgemale, ülistussõnadega. Ta laulis kõigest südamest ja armastas oma Loojat.
9. Ja ta paigutas altari ette lauljad ning neilt kõlasid võluvad viisid.
10. Ta andis pidupäevadele hiilguse ja korraldas pühade ajad täiuslikult, nõnda et Issanda püha nime kiideti ja pühamu kajas varahommikust alates.
11. Issand võttis ära tema patud ja ülendas tema sarve igaveseks ajaks, andes temale kuningriigi lepingu ja aujärje Iisraelis.
12. Pärast teda tõusis tark poeg, kes tema tõttu kõikjal leidis rahu.
13. Saalomon valitses rahu päevil, tema, kellele Jumal andis rahu igalt poolt, et ta ehitaks tema nimele koja ja valmistaks pühamu igaveseks ajaks.
14. Kui tark sa olid noores eas ja taipu täis otsekui jõgi.
15. Sinu vaim kattis maa ja selle sa täitsid mõistukõneliste tähendamissõnadega.
16. Sinu nimi ulatus kaugetele saartele ja sind armastati sinu rahumeele pärast.
17. Maad imetlesid sind sinu laulude, ütluste, tähendamissõnade ja seletuste pärast.
18. Issanda Jumala nimel, keda nimetatakse Iisraeli Jumalaks, sa kogusid kulda nagu tina ja kuhjasid hõbedat, otsekui oleks see tinamaak.
19. Aga sa kallutasid oma niuded naiste poole ja andsid oma ihu nende meelevalda.
20. Sa soetasid häbipleki oma au külge ja rüvetasid oma seemne. Sa tõid oma laste peale viha ja suure kurvastuse, olles nõnda mõistmatu,
21. et ainuvalitsus jagunes kaheks ja Efraimist sai alguse sõnakuulmatu kuningriik.
22. Aga Issand ei lõpeta oma halastust ega lase ühtki oma sõna tühja minna, ei kaota ka mitte oma valitu järglasi ega hävita selle sugu, kes teda on armastanud. Ta jättis Jaakobile jäägi ja Taavetile temast väljunud juure.
23. Ja Saalomon läks magama oma vanemate juurde ning jättis enese järeltulijaks oma soost Rehabeami, rumaluselt rikka ja mõistuselt puuduliku, kes oma nõu järgi sundis rahva taganema,
24. ja Jerobeami, Nebati poja, kes saatis Iisraeli pattu tegema ning avas Efraimile patutee. Ja nende patte sai väga palju, sellepärast nad viidi ära oma maalt.
25. Jah, nad leiutasid igasugu kurja, kuni karistus neid tabas.
| 
