Estri lisad, Chapter 3

1. Mordokai palus Issandat, meenutas kõiki tema tegusid ning ütles:    2. 'Issand, Issand, kõigeväeline Kuningas! Sinul on meelevald kõige üle ja ei ole kedagi, kes võiks sulle vastu astuda, kui sina tahad Iisraeli päästa!    3. Sest sina oled teinud taeva ja maa ja kõik imekspandava taeva all. Sina oled kõige isand ja ei ole kedagi, kes võiks vastu astuda sulle, Issandale.    4. Sina tunned kõiki, sina, Issand, tead, et mina ei teinud seda ülbuse, silmakirjalikkuse või auahnuse pärast, kui ma ei kummardanud seda kõrki Haamanit, kuigi Iisraeli päästmiseks oleksin valmis suudlema tema jalataldu,    5. vaid tegin seda, et inimese au ei tõstetaks kõrgemale Jumala aust. Mina ei taha kummardada kedagi muud kui sind, oma Issandat, ja ma ei tee seda suurelisuse pärast.    6. Ja nüüd, Issand, Jumal ja Kuningas, Aabrahami Jumal, hoia oma rahvast, sest meid jälgitakse, et meid hävitada, ja neil on himu teha lõpp sellele, mis on algusest peale olnud sinu pärisosa!    7. Ära põlga oma pärisosa, kelle sa enesele lunastasid Egiptusest!    8. Kuule minu palvet ja ole armuline oma pärisosale! Pööra meie lein pidurõõmuks, et elavaina lauldes ülistaksime sinu nime, Issand, ja ära sule nende suud, kes sind kiidavad!'    9. Kogu Iisrael hüüdis kõigest jõust, sest neil oli surm silma ees.    10. Surmahirmus kuninganna Ester põgenes Issanda juurde. Ta võttis ära oma auriided ja pani selga mure- ja leinariided, ja kalliste lõhnaainete asemel pani ta enesele pähe tuhka ja pori. Ta alandas väga oma ihu ja kõik kohad, kus olid tema rõõmuaja ehted olnud, kattis ta oma palmitud juustega, palus Issandat, Iisraeli Jumalat, ja ütles:    11. 'Minu Issand, meie Kuningas, sina oled ainus! Aita mind, kes ma olen üksi ja kellel ei ole muud aitajat kui sina, sest hädaoht ähvardab mind!    12. Mina olen sündimisest alates oma isa suguharus kuulnud, et sina, Issand, oled võtnud Iisraeli kõigi rahvaste hulgast, ja meie vanemad kõigi nende esivanemate hulgast enesele igaveseks pärisosaks ja oled teinud neile kõik, mida oled tõotanud.    13. Aga nüüd me oleme sinu ees pattu teinud ja sa oled meid andnud meie vaenlaste kätte, sellepärast et me austasime nende jumalaid. Sina, Issand, oled õiglane!    14. Nüüd ei lepi nad meie kibeda orjusega, vaid on löönud kätt oma ebajumalatega, et nad tühistavad sinu suu seadused ja hävitavad sinu pärisosa, sulevad nende suu, kes sind ülistavad, ja kustutavad sinu koja kuulsuse ning sinu altari tule,    15. avavad paganate suud kiitma tühje asju ja lasevad igavesti imetleda lihalikku kuningat.    16. Ära anna, Issand, oma valitsuskeppi olematuile! Ärgu nad saagu naerda meie langemist, vaid pööra nende nõu nende eneste vastu! Aga see, kes seda meie vastu on alustanud, pane häbiposti!    17. Mõtle meie peale, Issand, ja ilmuta ennast meie kannatusajal! Julgusta mind, jumalate Kuningas ja kõikide võimude Valitseja!    18. Pane mulle suhu õiged sõnad selle lõvi ees! Aja tema süda vihale selle vastu, kes meie vastu võitleb, hukatuseks temale ja neile, kes temaga ühes nõus on!    19. Meid aga päästa oma käega! Ja aita mind, üksikut, kellel ei ole kedagi muud kui sina, Issand!    20. Sina tead kõike ja tead ka, et ma vihkan paganate au ja põlgan ümberlõikamatute ning kõigi muulaste voodit.    21. Sina tead minu kitsikust ja et ma põlgan oma aumärki, mis mul peas on neil päevil, kui ma pean ennast näitama. Ma põlgan seda nagu määrdunud nartsu ega kanna seda oma jõudepäevil.    22. Sinu teenija ei ole söönud Haamani lauas, ei ole kiitnud kuninga joominguid ega ole joonud ohvriveini.    23. Siiatulekust tänaseni ei ole sinu teenija tundnud muust rõõmu kui ainult sinust, Issand, Aabrahami Jumal!    24. Oh Jumal, vägev üle kõigi! Kuule nende häält, kes on lootust kaotamas, ja päästa meid kurjategijate käest! Ja vabasta mind kartusest!'