Estri lisad, Chapter 4

1. See sündis kolmandal päeval, kui ta palvetamise oli lõpetanud, et ta võttis ära oma palveriided ja pani selga auriided.    2. Ja kui ta siis oli täies hiilguses ja oli appi hüüdnud kõikenägevat Jumalat ja Päästjat, võttis ta kaasa kaks toaneitsit: nõrgana toetus ta ühele, teine aga käis ta kannul ja kandis vedikut.    3. Tema ise õhetas aga oma õitsvas ilus ja tema nägu naeratas otsekui armunul, aga tema südant rõhus kartus.    4. Kui ta kõigist ustest oli sisse astunud, siis tuli ta kuninga ette. See istus oma kuninglikul aujärjel ja tal olid seljas kõik pidurüüd, pillavalt täis kulda ja kalliskive. Ja ta paistis olevat väga kardetav.    5. Kui ta oma palge üles tõstis, millest kiirgas otsustavust, siis ta vaatas vihaselt, nõnda et kuninganna kahvatas, langes ja nõrkes tema ees käiva toaneitsi õla najale.    6. Siis aga pööras Jumal kuninga meele leplikuks. Ehmunult hüppas ta oma aujärjelt ja haaras kuninganna oma sülelusse, kuni see toibus. Ja ta lohutas teda rahustavate sõnadega ning ütles talle:    7. 'Mis on, Ester? Mina olen sinu vend! Ole julge, sina ei pea surema, sest meie käsk puudutab ainult rahvast! Astu ligi!'    8. Ja ta tõstis kuldkepi ning puudutas sellega tema kaela, süleles teda ning ütles: 'Räägi mulle!'    9. Siis ta ütles: 'Ma nägin sind, isand, olevat nagu Jumala ingli. Sellepärast mu süda ehmatas kartusest sinu auhiilguse ees. Sest sa oled imetlusväärne, isand, ja su pale on täis heldust!'    10. Aga kui ta alles rääkis, langes ta minestades maha. Siis kuningas kohkus ja kogu tema teenijaskond hakkas Estrit lohutama.