1. Kümnendal aastal, kümnenda kuu kaheteistkümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna, ta ütles:
2. 'Inimesepoeg, pööra oma pale vaarao, Egiptuse kuninga poole ja kuuluta prohvetlikult temale ja kogu Egiptusele!
3. Räägi ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tulen sulle kallale, vaarao, Egiptuse kuningas - suur krokodill, kes sa lamad jõgede keskel, kes sa ütled: 'Mu Niilus on mu päralt ja mina olen selle enesele teinud.'
4. Ma panen su lõuapäradesse haagid ja lasen su jõgede kalad hakata su soomuste külge; ma tõmban jõgede keskelt üles sinu ja kõik su jõgede kalad, kes on hakanud su soomuste külge.
5. Ma viskan su kõrbe, sinu ja kõik su jõgede kalad; sa kukud lagedale maale, sind ei koristata ega maeta, ma annan su roaks metsloomadele ja taeva lindudele.
6. Ja kõik Egiptuse elanikud saavad tunda, et mina olen Issand, sellepärast et nad on olnud pillirookepiks Iisraeli soole:
7. kui nad käega haarasid sinust kinni, siis sa läksid katki ja rebestasid neil kogu käe; ja kui nad toetusid su peale, siis sa murdusid ja halvasid neil kõigil niuded.
8. Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma toon su kallale mõõga ja hävitan sinust inimesed ja loomad,
9. ning Egiptusemaa muutub lagedaks ja varemeiks. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand. Sest ta on öelnud: 'Niiluse jõgi on minu päralt ja mina olen selle teinud.'
10. Seepärast, vaata, ma tulen sinu ja su jõgede kallale ja teen Egiptusemaa varemeiks, kuivaks lagendikuks Migdolist Seveeneni ja kuni Etioopia piirini.
11. Ei astu seal inimese jalg ega astu seal looma jalg, ja seal ei elata nelikümmend aastat.
12. Ma teen Egiptusemaa lagedaks lagedate maade hulgas ja selle linnad jäävad neljakümneks aastaks laastatuks varemeis linnade hulgas; ja ma pillutan egiptlased rahvaste sekka ning puistan nad laiali mööda maid.
13. Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Neljakümne aasta pärast kogun ma egiptlased rahvaste seast, kuhu nad olid pillutatud,
14. ja ma pööran Egiptuse saatuse ning toon nad tagasi Patrosemaale, nende päritolumaale. Ja seal on nad tähtsuseta kuningriik:
15. see on kuningriikidest tähtsusetuim ega tõsta ennast enam üle rahvaste; ja ma vähendan neid nõnda, et nad ei valitse enam rahvaste üle.
16. Nad ei ole enam lootuseks Iisraeli soole, mis meelde tuletaks tema süütegu, kui ta pöörduks nende poole. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand Jumal.'
17. Ja kahekümne seitsmendal aastal, esimese kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
18. 'Inimesepoeg, Paabeli kuningas Nebukadnetsar on pannud oma sõjaväe tegema rasket tööd Tüürose kallal: kõigil on pead läinud paljaks ja kõigil on õlad hõõrdunud, aga palka ei ole Tüürosest saanud ei tema ega ta sõjavägi töö eest, mida ta selle kallal on teinud.
19. Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma annan Paabeli kuningale Nebukadnetsarile Egiptusemaa; ta viib ära selle rikkuse, võtab sealt saaki ja riisub, mis riisuda on, ja see saab ta sõjaväele palgaks.
20. Tasuks töö eest, mida ta selle kallal on teinud, annan ma temale Egiptusemaa, sest nad on teinud seda minu heaks, ütleb Issand Jumal.
21. Sel päeval ma lasen Iisraeli soole kasvada sarve ja annan sinule võime avada oma suu nende keskel. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'
| 
