1. Olgu sul pasun huultel! Issanda koja peale langeb otsekui kotkas. Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu Seadusele.
2. Nad kisendavad küll minu poole: 'Mu Jumal! Meie, Iisrael, tunneme sind!'
3. Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga.
4. Nad on seadnud kuningaid, aga mitte minu poolt; nad on seadnud vürste, aga mina ei teagi; oma hõbedast ja kullast on nad teinud enestele ebajumalaid, et saada hävitatud.
5. Samaaria! Su vasikas tõugatakse ära! Mu viha põleb nende vastu. Kui kaua on nad võimetud puhastuseks?
6. Sest ka see on tulnud Iisraelist, sepp on selle teinud, see ei ole jumal. Kildudeks lüüakse Samaaria vasikas.
7. Jah, nad külvavad tuult ja lõikavad tormi. Kõrrel pole kasvu, see ei anna jahu; või kui annabki, siis neelavad selle võõrad.
8. Iisrael on ära neelatud. Nüüd on nad paganate seas nagu kõlbmatu astja.
9. Sest nad on läinud Assurisse nagu üksik metseesel. Efraim on jaganud armukingitusi.
10. Kuigi nad jagavad neid paganate seas, kogun mina neid nüüd; ja nad hakkavad vähenema kuninga ja vürstide koorma all.
11. Et Efraim on patu tegemiseks ehitanud palju altareid, siis on altarid saanud temale patuks.
12. Kuigi ma kirjutan temale väga palju oma seadusi, peetakse neid võõraks asjaks.
13. Nad ohverdavad mu ohvriandide ohvreid ja söövad selle liha; Issandal pole neist hea meel. Nüüd mõtleb ta nende süüle ja nuhtleb nende patte: nad peavad pöörduma tagasi Egiptusesse.
14. Iisrael unustas oma Looja ja ehitas paleesid, ka Juuda ehitas palju kindlustatud linnu; aga mina saadan ta linnadesse tule ja see neelab ta suured hooned.
| 
