1. Siis rääkis Iiob ja ütles:
2. 'Kuidas sa küll oled aidanud rammetut, toetanud jõuetut käsivart!
3. Kuidas sa küll oled rumalale nõu andnud ja suurt tarkust õpetanud!
4. Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust välja tulnud?
5. Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.
6. Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.
7. Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.
8. Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.
9. Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.
10. Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.
11. Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.
12. Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit.
13. Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.
14. Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?'
| 
