1. Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
2. ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
3. Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!'
4. Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.
5. Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?'
6. Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.
7. Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
8. Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
9. Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
10. Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!'
11. Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
12. Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga
13. ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.
14. Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.
15. Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
16. ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
17. Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!'
18. Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.
19. Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.
20. Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.
21. Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!'
22. Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse!
23. Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
24. Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!
25. Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.
26. [Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'
27. Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde
28. ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?'
29. Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
30. Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!'
31. Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'
32. Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.
33. Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'
| 
