1. Aga jumalakartmatute peale jäi halastamatu viha kuni lõpuni, sest Jumal teadis juba nende kavatsusi.
2. Nimelt, lubades küll Iisraeli laste lahkumist ja kiirustades nende äraminekut, kahetsevad nad ja ajavad neid taga.
3. Sest kui nad surnuhaudade juures alles leinasid ja kaeblesid, tegid nad juba teise meeletu otsuse ja jälitasid kui põgenikke neid, keda nad härdasti paludes olid ära ajanud.
4. Sest teenitud saatus viis nad lõpuni ja laskis neil unustada sündinu, et nad täielikult kätte saaksid nende piinades veel puuduva karistuse,
5. kusjuures sinu rahvas sooritaks imelise teekonna, teised leiaksid aga ebatavalise surma.
6. Sest kogu looduse olemus loodi uuesti, teenima erakordseid käske, et sinu lapsi hoida kahju eest.
7. Oli näha leeri varjavat pilve ja kuiva maad kerkivat seal, kus enne oli vesi: vaba tee läbi Punase mere ja haljendav väli võimsa lainetuse asemel.
8. Seda mööda läks läbi kogu rahvas - need, keda kaitses sinu käsi, nähes haruldasi imetegusid.
9. Sest neid viidi nagu hobuseid karjamaale ja nad lõid kepsu otsekui talled, kiites sind, Issand, kes sa olid nad päästnud.
10. Veel mäletasid nad oma võõrsilolekut, kuidas maa tõi välja sääski, selle asemel et sünnitada loomi, ja kuidas jõgi paiskas üles kalade asemel palju konni.
11. Aga hiljem nägid nad ka uut linnusugu, kui nad himust aetuna palusid maiusrooga.
12. Sest meeleheaks neile tõusid merest vutid.
13. Ja süüdlastele tulid nuhtlused, mille ennetena käisid vägevad välgud. Sest nemad kannatasid tõepoolest omaenese kuritegude pärast. Olid nad ju näidanud suurt viha võõraste vastu.
14. Sest teised ei võtnud vastu tundmatuid tulijaid, nemad tegid aga orjaks võõrad, kes olid neile head teinud.
15. Aga mitte ainult see, vaid karistus tabas neid veel seetõttu: kui teised võõraid vastu võtsid vaenulikult,
16. siis nemad võtsid pidulikult. Kui aga võõrad olid saanud täieõiguslikeks, siis vaevati neid raskete töödega.
17. Aga neid pimestati, nõnda nagu neid teisi õige mehe ukse ees, siis kui igaüks neist otsis tema ust sissepääsuks ümbritsevas pilkases pimeduses.
18. Sest otsekui kandlehelid oma laadilt vahelduvad, kooskõla aga alati jääb, nõnda muutub ka algainete omavaheline kord, mis neist sündinud asjust selgesti näha on.
19. Sest maaloomad muudeti veeloomadeks ja ujujad tulid maale.
20. Tuli läks vees vägevamaks, kui ta oli, ja vesi unustas oma kustutamisvõime.
21. Leegid omakorda ei neelanud kergesti kaduvat loomaliha, mis neisse oli jäänud, ega sulanud hõlpsasti sulav, jääga sarnane taevane roog.
22. Sest sina, Issand, oled teinud oma rahva kõikepidi suureks ja auväärseks, ega ole teda põlanud, vaid oled igal ajal ja igas paigas seisnud tema kõrval.
| 
