1. Õigete hinged on aga Jumala käes ja neid ei puuduta ükski piin.
2. Rumalate silmis näivad nad olevat surnud, ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
3. lahkumist meie keskelt hukatuseks; nemad aga on rahus.
4. Sest kuigi neid inimeste meelest nuheldakse, on nende lootuseks täielik surematus.
5. Pärast kerget karistust saavad nad osa rohkest heast, sest Jumal on neid proovile pannud ja leidnud, et nad on tema väärilised.
6. Ta on neid proovinud nagu kulda sulatusahjus, ja vastu võtnud kui täieliku põletusohvri.
7. Oma läbikatsumise ajal nad hiilgavad ja on nagu õlgedes lendlevad sädemed.
8. Nad mõistavad kohut paganate üle ning valitsevad rahvaid, ja Issand on igavesti nende kuningas.
9. Kes tema peale loodavad, tunnetavad tõde, ja armastuses ustavad jäävad tema juurde, sest tema valituile saab osaks arm ja halastus.
10. Aga jumalakartmatud saavad nuhtluse, mida nende mõtted väärivad, need, kes õigest ei ole hoolinud ja on Issandast taganenud.
11. Sest õnnetu on, kes põlgab tarkust ja kasvatust. Nende lootus on tühine ja vaev asjatu, ja nende teod ei kõlba kuhugi.
12. Nende naised on rumalad ja nende lapsed on pahad - neetud on nende sugu.
13. Aga õnnis on süütu sigimatu, kes ei tunne patust armatsemist - tema kannab vilja hingede läbikatsumise ajal.
14. Ja õnnis on kohitsetu, kes oma käega ei ole teinud seadusevastast ega ole mõtelnud kurja Issanda vastu. Sest temale antakse usu valitud armuand ja kõige armsam osa Issanda templis.
15. Jah, auline on vooruste vili ja laitmatu on tarkuse juur.
16. Aga abielurikkujate lapsed ei saa täisealiseks, ja keelatud armatsemisest sündinud kaovad.
17. Sest kui nad elaksidki kaua, neid ei pandaks millekski, ja nende vana iga on lõpuks autu.
18. Kui nad ka varakult surevad, ei ole neil lootust ega troosti otsustuspäeval.
19. Sest truudusetu soo lõpp on hirmus.
| 
