Sakarja, Chapter 13

1. Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu.    2. Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse vaimu ajan ma maalt ära.    3. Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud: 'Sa ei või jääda elama, sest sa räägid valet Issanda nimel.' Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud, pistavad ta läbi tema ennustamise pärast.    4. Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,    5. vaid ütleb: 'Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld on mu omand alates mu noorusest.'    6. Ja kui temalt küsitakse: 'Mis haavad need su rinnas on?', siis ta vastab: 'Need löödi mulle mu sõprade kojas.'    7. Mõõk, tõuse mu karjase kallale, mu kaaslase kallale, ütleb vägede Issand! Ma löön karjast ja lambad pillutatakse, ma pööran oma käe karjapoiste vastu.    8. Ja nõnda sünnib kogu maal, ütleb Issand, sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele.    9. Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: 'See on minu rahvas.' Ja tema ütleb: 'Issand, minu Jumal!''